1Ja sündis, kui Jeesus oli lõpetanud käskude andmise Oma kaheteistkümnele jüngrile, et Ta läks sealt eemale õpetama ja jutlustama nende linnades.

2Aga kui Johannes vangihoones olles kuulis Kristuse tegudest, läkitas ta oma jüngrite kaudu 3Temale ütlema: „Kas oled Sina See, Kes tuleb, või peame teist ootama?” 4Ja Jeesus vastas ning ütles neile: „Minge ja teatage Johannesele, mida te kuulete ja näete: 5pimedad saavad nägijaiks ja jalutumad käivad, pidalitõbised tehakse puhtaks ja kurdid kuulevad, ja surnud äratatakse üles ja vaestele kuulutatakse Evangeeliumi, 6ja õnnis on, kes iganes Minust ei pahandu!”

7Aga kui need ära läksid, hakkas Jeesus rahvale rääkima Johannesest: „Mida te olete läinud välja kõrbe vaatama? Kas pilliroogu, mida tuul kõigutab? 8Või mida te olete välja läinud vaatama? Kas inimest, kes on riietatud peente riietega? Vaata, kes kannavad peeni riideid, need on kuningate kodades. 9Või mida te olete välja läinud vaatama? Kas prohvetit? Tõesti, Ma ütlen teile, et ta on enamgi kui prohvet.

10Tema on see, kellest on kirjutatud: Vaata, Mina läkitan Sinu palge eele Oma Ingli, kes Sulle tee valmistab Sinu ees!

11Tõesti, Ma ütlen teile, ei ole naistest sündinute seast tõusnud suuremat kui Ristija Johannes, aga väiksem Taevariigis on suurem temast! 12Ent Ristija Johannese päevist siiamaani rünnatakse Taevariiki, ja kes seda ründavad, kisuvad ta endile. 13Ja kõik prohvetid ja käsuõpetus on ennustanud Johanneseni, 14ja kui te tahate seda tõeks võtta: tema on Eelija, kes pidi tulema. 15Kellel kõrvad on, see kuulgu!

16Aga kellega Ma võrdleksin sedasinast sugupõlve? See on laste sarnane, kes turgudel istuvad ja hüüavad teistele 17ning ütlevad: Me oleme teile vilet ajanud, ja te pole tantsinud; me oleme teile nutulugu laulnud, ja te pole nutnud. 18Sest Johannes tuli, ei söönud ega joonud; ja nad ütlevad: Temas on kuri vaim! 19Inimese Poeg tuli, sööb ja joob; ja nad ütlevad: Vaata, see inimene on söödik ja viinajoodik, tölnerite ja patuste sõber! Ometi mõistetakse tarkus õigeks ta tegudest.”

20Siis Ta hakkas sõitlema neid linnu, kus kõige rohkem oli sündinud Tema vägevaid tegusid, sellepärast et nad ei olnud meelt parandanud: 21„Häda sulle, Korasin! Häda sulle, Betsaida! Sest kui Tüüroses ja Siidonis oleksid sündinud need vägevad teod, mis on sündinud teie juures, küll nemad ammugi oleksid kotis ja tuhas parandanud meelt. 22Aga Ma ütlen teile: Tüürosel ja Siidonil on hõlpsam põli kohtupäeval kui teil! 23Ja sina, Kapernaum, kas sa ei olnud ülendatud taevani? Kuni põrguni sa langed alla! Sest kui Soodomas oleksid sündinud need vägevad teod, mis on sündinud sinus, seisaks see veel tänapäeval! 24Aga Ma ütlen teile: Soodomamaal on hõlpsam põli kohtupäeval kui sinul!”

25Sel ajal Jeesus hakkas rääkima ja ütles: „Ma ülistan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et Sa selle oled peitnud tarkade ja mõistlike eest ja oled selle ilmutanud väetimaile! 26Tõesti, Isa, see on nõnda olnud Su meele järele! 27Kõik on Mu Isa annud Minu kätte, ja ükski muu ei tunne Poega kui ainult Isa, ega ükski tunne Isa kui ainult Poeg ja see, kellele iganes Poeg tahab Seda ilmutada.

28Tulge Minu juure kõik, kes olete vaevatud ja koormarud, ja Mina annan teile hingamise! 29Võtke endi peale Minu ike ja õppige Minust, et Mina olen tasane ja südamelt alandlik; ja te leiate hingamise oma hingedele. 30Sest Minu ike on hea ja Minu koorem on kerge!”