1Aga ma olin oma m 2Sest kui mina teid kurvastan, kes on siis, kes mind r 3Ja ma olen kirjutanud teile seda otse selleks, et mulle teie juurde tulles ei saaks osaks kurvastust neilt, kes mind pidid r 4Sest ma kirjutasin teile suures viletsuses ja südame ahastuses paljude silmapisaratega, ei mitte selleks, et te kurvastuksite, vaid et te tunneksite selle armastuse, mida mul on rohkesti teie vastu.

5Aga kui keegi on kurvastanud, ei ole ta mind kurvastanud, vaid teataval määral, et mitte liialdada, teid k 6Niisugusel on küllalt sellest noomitusest, mille ta on saanud paljude poolt, 7n 8Sellepärast ma manitsen teid osutada temale armastust. 9Sest selleks ma olengi kirjutanud, et teada saada teie meelt, kas te olete igapidi s 10Aga kellele te midagi andeks annate, sellele ka mina annan andeks. Sest ka mina, mis ma andeks andsin, kui mul oli midagi andeks anda, andsin andeks teie pärast Kristuse palge ees, 11et saatan meid kavalasti ei petaks, sest tema m

12Aga kui ma tulin Troasse kuulutama Kristuse Evangeeliumi ja mulle oli uks avatud Issandas, 13ei leidnud ma siiski mitte rahu oma vaimus, sest ma ei kohanud oma venda Tiitust. Ma jätsin nad siis jumalaga ja läksin Makedooniasse.

14Aga tänu Jumalale, kes meile ikka annab v 15Sest meie oleme Jumalale Kristuse hea l 16ühtedele küll surmalehk surmaks, kuid teistele elul 17Sest me ei ole nagu mitmed, kes Jumala s