1Vaadake, missuguse armastuse Isa on meile andnud, et meid hüütakse Jumala lasteks! Ja seda me olemegi. Sellepärast maailm ei tunne meid, sest ta ei tunne Teda. 2Armsad, me oleme nüüd Jumala lapsed ega ole veel saanud avalikuks, mis me tulevikus oleme; aga me teame, et me Tema ilmudes oleme Tema sarnased, sest me näeme siis Teda nagu Tema on. 3Ja igaüks, kellel on niisugune lootus Tema peale, puhastab ennast, nõnda nagu Temagi on puhas.

4Igaüks, kes pattu teeb, teeb ka seda, mis on käsu vastu; ja patt on see, mis on käsu vastu. 5Ja te teate, et Tema on ilmunud patte ära võtma; ja Temas ei ole pattu. 6Ükski, kes jääb Tema sisse, ei tee pattu; ükski, kes pattu teeb, ei ole teda näinud ega Teda tundnud. 7Lapsukesed, ärgu ükski teid eksitagu! Kes teeb õigust, see on õige, nõnda nagu Temagi on õige. 8Kes pattu teeb, see on kuradist; sest kurat teeb pattu algusest saadik. Selleks on Jumala Poeg ilmunud, et Ta tühistaks kuradi teod. 9Ükski, kes on Jumalast sündinud, ei tee pattu, sest tema seeme püsib Temas ja ta ei või pattu teha, sellepärast et ta on Jumalast sündinud. 10Sellest ilmneb, kummad on Jumala lapsed ja kummad kuradi lapsed. Ükski, kes ei tee õigust, ei ole Jumalast, ega see, kes ei armasta oma venda.

11Sest see on sõnum, mida te algusest saadik olete kuulnud, et me peame üksteist armastama; 12mitte nõnda, nagu Kain, kes oli tigedast ja tappis oma venna. Ja mispärast ta tappis tema? Sellepärast et tema teod olid kurjad ja tema venna teod õiged.

13Ärge pange imeks, vennad, kui maailm teid vihkab! 14Me teame, et oleme tulnud surmast elusse, sest me armastame vendi; kes venda ei armasta, see jääb surmasse. 15Igaüks, kes vihkab oma venda, on inimesetapja; ja te teate, et ühelgi inimesetapjal ei ole igavest elu, mis temasse jääks. 16Sellest me oleme ära tundnud Jumala armastuse, et Tema Oma elu on jätnud meie eest; ja meiegi peame jätma elu vendade eest. 17Kui nüüd kellelgi on selle maailma vara ja ta näeb oma venna puuduses olevat ja suleb oma südame tema eest, kuidas saab Jumala armastus jääda temasse? 18Lapsukesed, ärgem armastagem sõnaga ega keelega, vaid teoga ja tõega! 19Sellest me tunneme, et oleme tõe seest ja võime vaigistada tema ees oma südant, 20et kui meie süda meid hukka mõistab, Jumal on suurem kui meie süda ja teab kõik. 21Armsad, kui meie süda meid hukka ei mõista, on meil julgus Jumala ees, 22ja mida me iganes palume, seda me saame Temalt, sest me peame Tema käske ja teeme, mis on Temale meelepärast.

23Ja see on Tema käsk, et me peame uskuma Tema Poja Jeesuse Kristuse nimesse ja armastama üksteist, nagu Tema meile on käsu andnud. 24Ja kes peab Tema käske, see jääb Temasse ja Tema sellesse. Ja sellest me tunneme, et Tema jääb meisse, sellest Vaimust, Kelle Ta meile on andnud.