1Aga olles kaastegevad me ka manitseme, et te Jumala armu ilmaasjata vastu ei v

2Sest Ta ütleb: „Ma olen sind kuulnud soodsal ajal ja aidanud päästepäeval!” Näe, nüüd on hästi soodus aeg, vaata, nüüd on päästepäev!

3Me ei anna üheski asjas mingit p 4vaid k 5hoopide all, vangis, mässudes, vaevanägemistes, valvamistes, paastumistes, 6puhtuses, tunnetuses, pikas meeles, helduses, Pühas Vaimus, silmakirjatsematus armastuses, 7t 8aus ja häbis, kurja k 9kui tundmatud ja ometi küll tuntud, kui surijad, ja vaata, me elame; kui karistatud, kuid mitte surmatud; 10kui kurvastatud, kuid ikka r

11Meie suu on avatud teie vastu, korintlased, meie süda on avardunud; 12meie sees ei ole teil kitsas, vaid teil on kitsas teie omas südames. 13Vastutasuks tehke sedasama — ma ütlen teile kui lastele — avardage ka teie oma süda!

14Ärge hakake v 15Kuidas sobib Kristus ühte Beliariga? V

16Kuidas sünnib Jumala tempel ühte ebajumalatega? Sest meie oleme elava Jumala tempel, n

17Sellepärast „minge ära nende keskelt ja eralduge neist”, ütleb Issand, „ja ärge puudutage roojast, siis Ma v

18ja olen teile Isaks, ja teie olete Mulle poegadeks ja tütardeks”, ütleb K